Müüdid alkoholi kohta

1. Tumeda värvusega alkohol põhjustab kergemini peavalu! TÕSI!
Tume alkohol nagu punane vein, viski, konjak ning teised tumedad joogid sisaldavad palju selliseid kõrvalaineid, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone. Sarnaseid aineid leidub vähem heledates alkoholides nagu näiteks valges veinis või viinas. Seepärast tekitab tume alkohol sagedamini joomisjärgseid vaevusi .

2. Iga kord, kui tõstad pitsi, sureb tuhandeid ajurakke! VALE!
Paar pitsi ei põhjusta tuhandete ajurakkude surma, kuid kui tarbid sagedasti suures koguses alkoholi, võib aju saada kahjustada. Uurijad on välja selgitanud, et pidevalt alkoholi tarbival inimesel halvenevad ajurakkude vahelised seosed või kaovad üldse, mille tõttu rakud ei saa enam nii efektiivselt omavahel suhelda.
3. Iga päev natuke juua on vähem ohtlik kui end korra täis juua! TÕSI!
Iga päev natuke juues on väiksem oht alkoholist sõltuvusse sattuda kui tarbida suures koguses alkoholi nädalavahetustel. Tugev joove kulutab ka rohkem keha erinevaid organeid. Kindlasti ei ole soovitav juua iga päev natuke ning nädalavahetusel lisaks suures koguses, kuigi see on viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks.

4. Kohv teeb kaineks! VALE!
Alkoholijoobes inimesele proovitakse sisse joota suures koguses kohvi, et ta kiiremini kaineks saaks. Kofeiin küll ergutab, kuid kuna kohvil nagu alkoholilgi on vedelikku väljutav omadus, suurendab see veelgi keha vedelikupuudust. Seepärast on oluline jälgida, et lisaks jooks inimene palju vett.

5. Õlu on hea toidulisand küünte ja juuste kasvuks, sest sisaldab B-vitamiini! VALE!
Õlu sisaldab B-vitamiini, kuid õlles leiduv alkohol on vedelikku väljutav ning kuna B-vitamiin on vees lahustuv vitamiin, lahkub see kehast koos suurenenud uriinikogusega, mida alkohol põhjustab. Lisaks vajab keha alkoholi põletamiseks B-vitamiini ning seepärast kulutatakse õlles leiduv kogus ära alkoholi põletamiseks ning B-vitamiini kogus kehas pärast õlle joomist pigem langeb kui tõuseb.

6. Alkohol on südamele kasulik! TÕSI!
Paljud uuringud on näidanud, et regulaarne väikeses koguses alkoholi tarbimine vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski, samal ajal kui samad uuringud on näidanud, et suures koguses alkoholi tarbimine suurendab riski neisse haigestuda kõvasti. Seepärast tuleb leida see õige piir. Klaas veini päevas usutakse olevat kasulik, kuid rohkem kui kolm juba kahjulik. Kogus sõltub ka soost ning inimesest. On uuringuid, mis on näidanud, et väikese koguse alkoholi positiivne mõju on vaid meestele üle 50 eluaasta.

7. Alkohol teeb paksuks! TÕSI!
Alkohol on väga kaloririkas jook. Klaas veini või suur kokteil sisaldab 150-250 kalorit, mis on umbes sama palju kui ühes suures muffinis. Uuringud on küll näidanud, et alkoholist saadavad kalorid ei mõju kehakaalule nii halvasti kui süsivesikutest või rasvast tulnud kalorid. Arvatavasti on selle põhjuseks alkoholi kehatemperatuuri tõstev mõju ning osa kaloreid kulub kehatemperatuuri tõstmiseks. Maks eelistab alkoholi põletamist teiste toitainete ees ning näiteks rasvapõletus jääb sel hetkel tahaplaanile. Seepärast, kui on soov kaalust alla võtta, ei ole soovitav alkoholi juua.

8. Alkohol kulutab lihaseid! TÕSI!
Alkoholi juues väheneb kehas testosterooni tootmine ning maks muudab testosterooni östrogeeniks. See toimub nii pikemaajalise alkoholitarbimise korral kui ka üksikute suures koguses alkoholi tarbimiste puhul. Kuna testosteroon aitab kaasa lihaste ülesehitamisele, vähendab see lihaste kasvu ning taastumist. Eriti ohtlik, kui oled nii tugevas joobes, et ärkad kaheksa tundi hiljem täpselt samas asendis, kui pikali heitsid. Tavaliselt inimene liigutab end ka unes, kuid alkoholi mõjul me seda ei tee.

9. Keha põletab saunas või joostes alkoholi kiiremini! VALE!
Alkoholi põletamise kiirust ei ole võimalik suurendada. Keha suudab keskmiselt põletada 2 cl alkoholi tunnis. Põletamise kiirust mõjutavad maksas leiduvad ained. Suure alkoholitarbimisega inimesel võib põletamise kiirus suureneda kuni 4 cl tunni kohta, kuid seda kiirust ei ole võimalik mõjutada sauna ning jooksmisega.

10. Puberteetide alkoholi tarbimine ei ole ohtlikum kui täiskasvanute oma! VALE!
Mida varem alkoholi tarbimisega alustatakse, seda kergem on sellest sõltuvuse tekkimine. 14-aastane, kes tarbib sageli alkoholi, võib paari aasta pärast olla juba sõltlane. Täiskasvanul, kes tarbib sageli alkoholi, võtab sõltuvuse tekkimine tavaliselt aega kuni 10 aastat. Lisaks ei ole alaealiste kehad veel välja arenenud, mille tõttu on neil suurenenud risk erinevate alkoholikahjustuste tekkeks. Aju arenemine lõpeb alles 18-20 eluaasta vanuses. Enne seda arenevad välja närvirakud ning nendevahelised seosed.

11. Šampus mõjub kiiremini kui teised alkohoolsed joogid! TÕSI!
Mõned alkohoolsed joogid imenduvad kergemini verre kui teised ning heaks näiteks on šampus, mis imendub kiiremini organismi. Lisaks mõjutavad ka psühholoogilised efektid ehk meie ootused alkoholi mõjule panevad meid vastavalt käituma. Kuna šampus seostub paljudele peo ja luksusega, suurendab see ka rõõmuefekti ning paneb meid veidi rohkem joobnuna tundma.

12. Järgmisel päeval suureneb isu rämpstoidu järele. TÕSI!
Alkoholi põletamiseks vajab keha suures koguses B-vitamiini, mida leidub süsivesikuterikkas toidus nagu leib, jahu, pasta, koogid, puuvili jne, mis võib olla suurenenud isu põhjuseks. Kuid eelkõige võib seda põhjustada väsimustunne, jõuetus, mis tabab pärast pikka pidutsemist ning mida me tahame kompenseerida rämpstoiduga. Nimetatud toit sisaldab palju suhkrut ja kiireid süsivesikuid, mis tõstab veresuhkru taset ning laseb meil end veidi paremini tunda.

13. Mida vanem, seda suurem pohmell. TÕSI!
Vanuse suurenedes väheneb vedeliku hulk kehas ning kuna alkohol on vees lahustuv, mõjub sama kogus alkoholi vanemale inimesele rohkem kui nooremale. Vanus mõjutab ka keha taastumist. Selle kõige tulemusena on järgmisel päeval pärast joomingut vanuse kasvades enesetunne halvem.

14. Alkoholi juues vähenevad sportimise tulemused? TÕSI!
Alkohol halvendab koordinatsiooni ning reaktsioonikiirust. Mõned aastad tagasi viidi Rootsi mäesuusakoondises läbi test, kus sportlased jõid nii palju alkoholi, et alkoholi sisaldus veres oleks 0,35 promilli. Tulemus oli ilmselge: 8 sportlasel 9st halvenes tulemus märkimisväärselt ning muutused olid nii suured, et seda, kas inimene on joonud või mitte, suutsid treenerid ka palja silmaga aru saada. Antud tulemust saab üle kanda ka teistesse spordialadesse. Lisa siia juurde veel vastupidavuse vähendamine, jõu ning hapnikuomastamise vähendamine, mis kõik viitab sellele, et sport ja alkohol ei sobi kokku.

15. Alkohol muudab inimesed ilusamaks! TÕSI!
Kuna paljud väidavad, et alkoholi tarbides tunduvad teised inimesed ilusamad, ei saa kõik need inimesed ometi eksida. Järelikult vastab see tõele, isegi kui seda väidet on raske tõestada


Müüt: Pits alkoholi annab sooja.

Tegelikkus: See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

Müüt: Alkohol annab energiat ja turgutab.
Tegelikkus: Alkohol on kesknärvisüsteemi mõjutav depressant ning võib inimese lausa magama panna. Kuigi selle esialgne mõju võib tõepoolest tunduda ergutav, uimastab see kokkuvõttes nii jooja mõtlemise, kõne kui reaktsioonid ümbritsevale.

Müüt: Kui juua sageli ja palju, siis keha harjub alkoholiga ja nii võib üsna muretult rohkesti juua, sest inimene „kannab palju".
Tegelikkus: mida rohkem juua, seda enam alkohol organismi kahjustab. Suurenenud tolerants ehk organismi alkoholitaluvus on tegelikult hoiatav signaal, et alkohol on hakanud organismi kahjustama.
Müüt: Kui juua õlut enne ja siis kangemaid jooke sinna otsa, saab tugeva pohmelli, vastupidine järjekord on ohutu.
Tegelikkus: sellel linnalegendil pole mingit alust. Vere alkoholisisaldus on see, mis määrab inimese purjusoleku, mitte eri jookide järjekord. Kui palju juua, võib ükskõik missugune kombinatsioon lõppeda halvasti.

Müüt: Inimene saab kiiremini kaineks, kui olla värskes õhus/külma duši all/juua kuuma kohvi.
Tegelikkus: Dušš, kümme tassi kohvi või toekas lõunasöök ei tee kedagi rutem kaineks. Ainult aeg eemaldab organismist alkoholi: sõltuvalt inimese kehakaalust kulub organismil ühe alkoholiühiku eemaldamiseks umbes tund.
Müüt: Väike naps enne autorooli istumist pole hullu, sest kergelt purjus inimene on teadlik oma seisundist ja sõidab seetõttu eriti hoolikalt.
Tegelikkus: Võib ju arvata, et olukord on kontrolli all, kuid alkohol aeglustab tunduvalt juhi reaktsioonikiirust - ka siis, kui joodud on vaid klaasitäis. Igas kolmandas surmaga lõppenud liikulusõnnetustes on süüdi purjus autojuht.
Müüt: Alkohol teeb seksi paremaks.
Tegelikkus: Alkohol muudab sageli inimesed avatumaks ja jutukamaks. Samas võib see mõjuda halvasti näiteks meeste erektsioonile. Oluline on, et alkohol mõjutab sageli kõige enam inimeste otsustusvõimet: äsjaleitud voodikaaslane võib tunduda sedavõrd kena ja võluv, et kondoomi kasutamine ei tundu kuigi oluline. Nii võib hiljem seista silmitsi suguhaiguste, HIV või soovimatu rasedusega.

Müüt: Õllest jääb vähem purju kui muudest alkohoolsetest jookidest, õlu on pigem karastusjook.
Tegelikkus: 0,5 l purk 4,7% õlut, 156 ml 13% veini või 50 ml viina sisaldavad kõik võrdses koguses alkoholi (1,6 alkoholiühikut). Purju jäämine sõltub joogi kogusest ja selle alkoholisisaldusest, mitte joogi sordist Lisaks mõjutavad purju jäämist joomise tempo ja alkoholi imendumise kiirus organismis, näitekstühja kõhuga juues tõuseb alkoholisisaldus veres kiiresti.

Müüt: Eri tüüpi jooke (viin, õlu, liköörid, siider jne) läbisegi juues jääb rohkem purju.
Tegelikkus: jookide segamini joomine võib küll teha enesetunde halvemaks, sest ärritab rohkem magu kui ainult üht tüüpi jookide joomine, aga rohkem purju sellest ei jää.

Müüt: Kui enne jooma hakkamist korralikult süüa, siis jääb inimene kaineks.
Tegelikkus: täis kõht lükkab küll alkoholi imendumist vereringesse ajaliselt edasi, aga purju jäämist see ära ei hoia. Enne pidutsemist tasub kindlasti kõht korralikult täis süüa, eriti süsivesikute- ja valgurikast toitu.

 -----------------------------------------

Postitus tundub jälle hästi pikka ja igav, aga natuke midagi kasulikku lugemiseks. Minu jaoks on siin võibolla ainult paar uut asja. Üks asi, mida paljud arvavad, on see, et alkohol kustutab janu. Tegelikult viib alkohol organismist vedeliku välja ja selle pärast ongi ju hommikul suu kuiv. Ja selle pärast soovitatakse klaasi või paari alkoholi tagant ka vett juua. Lisaks ei hakka siis nii kiiresti pähe. Kuigi paljudel see ilmselt eesmärk ongi. Mis salata, endalgi vahest. Ma ikka paar aastat mõtlen tõsisemalt alkoholi tarbimise vähendamiseni. See ei ole see peale-joomist-hommikul-kui-hästi-paha-on-olla, vaid mingitel mõistlikel hetkedel. Esiteks hoiaks palju raha kokku, sest vesi või mahl maksab palju vähem ja teiseks jääks mõtetult paljude kalorite sisse tarbimine ära. Kogu alkohol läheb ju otse sangadesse, sest midagi kasulikku alkoholis pole ja organismil pole selle liigse energiaga muud teha kui salvestada.

Allikad:
http://www.alkoinfo.ee/
http://www.kaaluabi.ee/